New Beginning

Algaski jälle see kool. Täna oli esimene koolipäev - ilma aktuseta ja kohe tundidega. Ikka-ikka anti järgmiseks päevaks õppida. - Abituuriumi elu vist.

See on mu viimane aasta gümnaasiumis. Ma olen 12. klass. Ma olen abiturient... See kõlas minu jaoks just praegu nagu midagi ilmvõimatut. Ma ei suuda seda uskuda. Juba?!

Mäletan, kui 12.klassi õpilane viis mind mu päris esimesel koolipäeval aktusele. Siin tundusid abituriendid nii suured ja täiskasvanud inimesed olema. Ma kartsin neid suuri inimesi kohutavalt. Ja nüüd, olles ise see täiskasvanud ja lastele eeskujuks olev õpilane, siis see tundub nii uskumatu. Jah, ma tõesti ei saa aru kuna ma juba nii suureks võisin saada.. mida mu vanemad siis veel tunnevad? Kohutaavv.

 Ei saa ju olla, et see lapsepõlv juba läbi on ja see tulevik mida ma olen oodanud ja unistused mis mul lapsena olid on juba varsti loodatavasti kätte jõudmas. Ei saa ju olla, et ma varsti pean niiöelda oma elu peale minema. Ei saa ju olla...

Varem sai ikka nii oodatud seda suureks saamist.. nüüd nagu enam ei tahagi.

Oeh. Ma pean selgusele jõudma, mida ma tulevikus teha tahan või edasi õppima lähen. Mul on mitmeid valikuid, aga ma mõnes mõttes ei suuda valida ja samas ma pole kindel kas ükski nendest valikutest õiged on. Umbes pool aastat tagasi ma teadsin selgelt mida ma teha tahan. Nüüd on nii palju muutunud, et ma ei teagi enam. Ma mõtlen sellele iga jumala päev ja üritan leida seda õiget vastust.. Siiani ma seda leidud pole, aga kuna see otsus on praktilislet kogu mu ülejäänud elu suunav, siis ma pean tegema õiga otsuse. Eks näis.

Ilusat kooliaastat õpilastele, energiat töölistele ja kaunist sügist!