Hingedepäev

Mul ei ole plaanis nüüd iga aasta kirjutama hakata mingeid mõtteid sellest, mida ma novembrikuu teisel päeval endamisi mõtlen, aga täna see siiski tuleb.

Ehkki hingedepäev oli üleeile, siis järgneva teksti kirjutasin ma ikka õigel päeval.

Mulle tegelikult kohutavalt meeldivad need kombed. Kõik see kalmistul käimine ja küünalde süütamine ja lähedastele mõtlemine.Viimastel aastatel meeldib mulle miskipärast surnuaias käia. Ma mõtlen just nimelt jõuludel, sünniaastapäevadel ja siis tänasel päeval. Muul ajal, näiteks koristamas käimine on nagu pigem tüütu kohustus, mis tuleb lihtsalt ära teha, sest muud valikut pole. Eks need jõulud on ju ka natuke kohustus  aga see pole ikkagi see.

Ma mõtlen praegu sellele, et kui tühised on tegelikult meie mured nende asjade kõrval mis maailmas toimuvad. See kui sul on halb tuju, sest keegi solvas sind mõtlemata tegelikult midagi halvasti. See kui sul on pidevalt sõprade vahel tülid. See kui sa oled kaotanud kellegi lähedase sõbra, kellega sa oled pea lapsepõlvest saadik suhelnud, aga nüüd ei vaheta pea sõnakestki ehkki iga päev teda näed-lisaks veel tuleb see sulle pidevalt meelde, sest see teeb nii kohutavalt haiget. (Põhinedes minu enda elusaatusele). Mis iganes kõik veel.
Nojah need näited olid praegu üsna tühised, aga muu peale ma praegu ei suutnud tulla.Nii ja siis mõelge sellele, et Aafrika lapsed nälgivad. Et Calaise põgenikelaagris on inimesed kellel pole lihtsalt kodu ja needki uberikud mis neil on tahetakse ära võtta. Et autod tekitavad liigseid heitgaase mis rikuvad loodust ja meie enda tervist. Et jäämäed sulavad, sest meie oma juukselaki spreide ja külmikutega toodame nii palju saastatust, et osoonikiht hõreneb ja kliima kuumeneb. Et kui poes käia siis pole vaja iga kord uus kilekott võtta vaid saab ka riidest kottidega hakkama, mõelge et see kilekott peab kuskilt ja mingist materjalist tulema ka ja mis siis saaks kui see otsa saab?

Elu ei ole ainult mina, sina ja meie. Ka pärast meid peavad inimesed edasi elama. Me ei saa rikkuda kogu maakera ära selleks, et ainult meil hea oleks. Mõelge ka teistele ja mitte ainult iseendale ning oma lähedastele. Mina arvan, et asjade vähesem tootmine aitaks kaasa sellele, et me kindlustaks rohkem tulevikku. Loomulikult ei seisne see ainult asjade tootmises vaid paljudes muudes argumentides ka.
Äkki see kui iga inimene neid asju endale vahetevahel meelde tuletaks siis ajusopis oleks mingi jupike ka seda, et pole ju vaja muretseda väikeste asjade pärast, pole vaja nii palju vidinaid omale soetada. Äkki see veidike aitaks.

Kui sa tõesti arvad, et ainult sinu soovid ja vajadused on maailmas tähtsad, siis mõtle uuesti.

Ma ei tea kust kogu see jutt nüüd tuli.


Säästke rohkem, kaitske ja hoolige loodusest!