Bye Stockholm

See on täiesti ebaõiglane, kuidas nii mõnusad päevad saavd nii kiiresti läbi. Selline tunne, nagu ma olin seal ainult ühe päeva ja tahaks kohutaval kombel veel olla. Aga samas sain ma selle "ühe päevaga" nii palju.
Kui ma minema hakkasin, siis oli mul tunne nagu mind oleks tundmatus kohas vette visatud. Ma ei kartnud, seda mitte, aga mu sees oli suur ärevus. Ma sõitsin ju lennukiga täiesti ihuüksi nö tundmatusse kohta. Lisaks sõistin ma ju lennukiga täiesti esimest korda elus. See oli nii kohutavalt vahva tunne - kui sa ei tea päris täpselt mis saama hakkab ja kuidas on õige toimida, aga ma teadsin, et ma tulen toime ja jõuan kohale. Mul oli peas teadmine, et kui midagi peaks juhtuma või ma peaks olema täiesti segaduses, siis ma saan teha ühe telefonikõne ja ma saaks vastuse. (Ega ma ei kartnud, et lennuk alla kukub. Ei. Pigem seda, et ma eksin ära või lähen vale lennuki peale. Lennujaamas aga selgus, et tegelikult on vale lennu peale sattumine väga vähe tõenäoline kui mitte öelda, et võimatu) Õnneks jõudin kenasti sihtpunkti ja see imeline Stockholmi külastus mida ma nii pikalt ootasin oligi alanud.
NII TORE!!!!!!

Ma ei suuda piisavalt ära tänada kahte inimest, kelle tõttu see reis võimalikuks sai.(Sest ma ei oska tegelikult oma emotsioone väga välja näidata) AGA...

Armsad K ja K!
Ma tänan teid südamepõhjani!
Meil oli nii vahva koos.
Loodetavasti kunagi jälle!

 Üks minu pisikesi unistusi täitus järjekordselt. See on üks mu lemmikriike. See oli niiii vägaaaa vahva reis!
Mul taastus motivatioon, mis vahepeal oli langemas. Ma mõtlen just nii.. loovuse suhtes. Ega see ei motiveerinud tööle minema. Hoidku jumal selle eest. Huuh. (Tegelt mulle meeldib mu töö). Pigem just andis uusi ideid, mida luua.

BYE STOCKHOLM, I`LL SEE YOU SOON AGAIN!