What would be my dream life? // Part 2
It`s time to tell you another story..
Sellest viimasest unistamise jutust on möödunud juba pikk aeg. Nüüd on aeg uue looga välja tulla ja rääkida kõik oma südamesopist ära.
Ma tahaksin väga minna välismaale tööle. Ma ei mõtle igaveseks vaid lihtsalt natukeseks ajaks. Et maailma näha. Ma tahaksin minna kas Norra, Roosti, Austriasse, Saksamaale, Islandile või miks mitte ka Austraaliasse. See viimane oli gümnaasiumi lõpukuudel ikka väga aktuaalne ja pidasime plaani paari klassiõega täepoolest banaane korjama minna. Aga lõppude lõpuks jätsime plaani sinnapaika. Küll jõuab, elu on veel ees.
Tegelikult mõtlen ma seda, et välismaale nii natukeseks ajaks tööle minnes ei tahaksi ma niiväga tähtsat ametit pidada. Pigem teeksin lihttööd ning oleksin-naudiksin (Niipalju kui see võimalik oleks).
Okei enim tahaksin minna ikka Norrasse. Teeksin sellist tööd kus makstakse piisavalt, et ma saaksin riigis ringi reisida ja pildistada ning filmida. Loomulikult vajab see aega, aga unistuste töökohad võivad ju olla sellised, kus vaba aega on kohutavalt palju ja töö on kerge ning palka makstakse ikka korralikult.
UNISTUSTES ON KÕIK VÕIMALIK!
Ega ma adun küll, et tegelikult mu unistused ei olegi ju nii üüratult suured. Siin maailmas on tegelikult ju kõik võimalik, tuleb lihtsalt õigeid kanaleid pidi toimida ja õigeid inimesi tunda. Ja eks seda ettevõtlikkust peab ka ikka kõvasti olema.
***
Mul oleks Norras üks hästi armas, valgusküllane ja piisavalt pisike korter, et ma saaksin seal tunda ennast nagu printsess omas kindluses. (Läks laspikuks jah.. Ma õpingi lapsehoidjaks.. Seega.. Minus peabki lapsemeelsus olema). Ma ärkaksin siis kui päike juba särab ja võtaksin endale aega, et hommikut nautida. Läheksin tööle. Hmmm. Näiteks lastehoidjaks. Ja naudiksin oma päiksepaistelist päeva lastega koos hullates (oleks see töö siis nii lihtne ka). Tööpäev saab läbi ja mina lähen poodi süüa ostma ning pärast seda koju vaaritama. Mulle tegelikult on õudselt hakanud söögitegemine meelidma. Mul oleks kohe kindlasti alati mõni magus asi kodus olemas, mõni kook vms (Mul on isegi preagu korteris kujunenud välja üks magusasahtel, kus on alati midagi head võtta kui isu peaks tulema ja sinna on seda kraami ikka juba kõvasti kogunenud. Varud on head, need peavad olema).
Vahemaad võiks olla nii väiksed, et ma saaks neid käia jala või siis rattaga. Õhtul läheks võibolla linnapeale koos sõpradega, kui viitsimist on. Kui ei ole, siis teen kodus seda, mida hing ihkab.
Nädalavahetustel ja siis kui mul seda üüratult palju vaba aega on, läheksin ma näiteks mõnda väikelinna. Pildistaksin ja filmiksin.
Tegelikult olen ma isegi mõelnud, et tahaks töötada nii, et ma käiks üritustest nö aftermovie-sid filmimas. Keegi ikka vast maksaks sellise asja eest. Näiteks pulmad ja firmapeod vms.
Igaljuhul võime sellest lugeda seda, et kui mul oleks piisavalt vaba aega, siis ilmselt oleks mu blogi lihtsalt "on point". Hetkeseisuga võite isegi aru saada, et blogi on unarusse jäänud, aga ausalt öeldes kolme töökoha ja kooli kõrvalt on see vist isegi arusaadav. Jah, te kuulsite õigetsi, kolm töökohta. Vau, eks?
Igaljuhul storytime on selleks korraks lõppenud.
Homme on loodetavasti mõnda väga põnevat uudist oodata. We shall see!
Adjos ja head ööd!
(kell on täpselt 00.00 - soovige midagi!)
Ma tahaksin väga minna välismaale tööle. Ma ei mõtle igaveseks vaid lihtsalt natukeseks ajaks. Et maailma näha. Ma tahaksin minna kas Norra, Roosti, Austriasse, Saksamaale, Islandile või miks mitte ka Austraaliasse. See viimane oli gümnaasiumi lõpukuudel ikka väga aktuaalne ja pidasime plaani paari klassiõega täepoolest banaane korjama minna. Aga lõppude lõpuks jätsime plaani sinnapaika. Küll jõuab, elu on veel ees.
Tegelikult mõtlen ma seda, et välismaale nii natukeseks ajaks tööle minnes ei tahaksi ma niiväga tähtsat ametit pidada. Pigem teeksin lihttööd ning oleksin-naudiksin (Niipalju kui see võimalik oleks).
Okei enim tahaksin minna ikka Norrasse. Teeksin sellist tööd kus makstakse piisavalt, et ma saaksin riigis ringi reisida ja pildistada ning filmida. Loomulikult vajab see aega, aga unistuste töökohad võivad ju olla sellised, kus vaba aega on kohutavalt palju ja töö on kerge ning palka makstakse ikka korralikult.
UNISTUSTES ON KÕIK VÕIMALIK!
Ega ma adun küll, et tegelikult mu unistused ei olegi ju nii üüratult suured. Siin maailmas on tegelikult ju kõik võimalik, tuleb lihtsalt õigeid kanaleid pidi toimida ja õigeid inimesi tunda. Ja eks seda ettevõtlikkust peab ka ikka kõvasti olema.
***
Mul oleks Norras üks hästi armas, valgusküllane ja piisavalt pisike korter, et ma saaksin seal tunda ennast nagu printsess omas kindluses. (Läks laspikuks jah.. Ma õpingi lapsehoidjaks.. Seega.. Minus peabki lapsemeelsus olema). Ma ärkaksin siis kui päike juba särab ja võtaksin endale aega, et hommikut nautida. Läheksin tööle. Hmmm. Näiteks lastehoidjaks. Ja naudiksin oma päiksepaistelist päeva lastega koos hullates (oleks see töö siis nii lihtne ka). Tööpäev saab läbi ja mina lähen poodi süüa ostma ning pärast seda koju vaaritama. Mulle tegelikult on õudselt hakanud söögitegemine meelidma. Mul oleks kohe kindlasti alati mõni magus asi kodus olemas, mõni kook vms (Mul on isegi preagu korteris kujunenud välja üks magusasahtel, kus on alati midagi head võtta kui isu peaks tulema ja sinna on seda kraami ikka juba kõvasti kogunenud. Varud on head, need peavad olema).
Vahemaad võiks olla nii väiksed, et ma saaks neid käia jala või siis rattaga. Õhtul läheks võibolla linnapeale koos sõpradega, kui viitsimist on. Kui ei ole, siis teen kodus seda, mida hing ihkab.
Nädalavahetustel ja siis kui mul seda üüratult palju vaba aega on, läheksin ma näiteks mõnda väikelinna. Pildistaksin ja filmiksin.
Tegelikult olen ma isegi mõelnud, et tahaks töötada nii, et ma käiks üritustest nö aftermovie-sid filmimas. Keegi ikka vast maksaks sellise asja eest. Näiteks pulmad ja firmapeod vms.
Igaljuhul võime sellest lugeda seda, et kui mul oleks piisavalt vaba aega, siis ilmselt oleks mu blogi lihtsalt "on point". Hetkeseisuga võite isegi aru saada, et blogi on unarusse jäänud, aga ausalt öeldes kolme töökoha ja kooli kõrvalt on see vist isegi arusaadav. Jah, te kuulsite õigetsi, kolm töökohta. Vau, eks?
Igaljuhul storytime on selleks korraks lõppenud.
Homme on loodetavasti mõnda väga põnevat uudist oodata. We shall see!
Adjos ja head ööd!
(kell on täpselt 00.00 - soovige midagi!)
Kommentaarid
Postita kommentaar