Moika!

Ma pole jälle kaua kirjutanud. Põhjuseks see, et tõsiselt on jällefi kiire olnud ja kuna uus elu nõuab harjumist, siis on päevad eriliselt väsitavad.

Pool aega on Soomes läbi saanud. Esimsed päevad tunudisd kohutavalt pikad, aga nüüd läheb kõik nii kiiresti ja pean ütlema, et mulle on isegi täitsa meeldima hakanud kohe. Nüüd on päevarutiin paika loksunud ja kõik mis tööl toimub on teada ja justkui loomulik.

Tunnistan, et kui ma alguses kartsin keeleprobleemi, siis nüüd on see nii sees, et ei teagi kuidas teisiti saaks. Tööpäeva lõpus kui omadega Eestist jälle suhelda saab siis täiesti automaatselt kirjutan ma inglise keeles. Ja olgem ausad.. ma isegi mõtlen juba inglise keeles.. kes oleks võinud seda kunagi uskuda, et mina ja mõtlen selles keeles... no ei, mina küll mitte.

Tulin selleks nädalavahetuseks Tartusse. Kodu on ikka parim koht.

Ma teadsin, et see pole ilmslet hea mõte, kuna siis ma ei taha enam tagasi minna, aga kuna mulle on seal meeldima hakanud siis ei ole tagasi minekust tegelikult isegi midagi. Ainult kaks nädalat on ju jäänud ja need saavad ka läbi nagu silmapilk.

Juba esimesel päeval kui tulin koju käim, siis sai Hannaga üks armas ja pisike pildistamine maha peetud.

*Eelmise teksti kirjutamisest on möödas kaks päeva*

Oleme Ketliniga laevas ja sõidame Soome poole tagasi. Tegime just mõned kodutööd ära mille tähtaeg oli kukkumas.
Ma suutsin vahepeal täiesti haigeks jääda - ma loodan väga, et mind homme töölt tagasi koju ei saadeta. Ma tean ju küll, et ma ei tohiks haigena tööle minna, eriti veel kui ma töötan lastega, aga praegusel juhul ma olen sunnitud ikka minema, kuna ma ei saa lihtsalt oma tunde muidu täis.


*Nonii, ja eelmise teksti kirjutasin ma kolm päeva tagasi*
Nagu näha , siis ei suuda ma kunagi oma tekste lõpuni kirjutada.
See postitus hakkab kujunema nagu väikseks päevikuks juba, kas pole?

Järjekordne tööpäev on läbi ja homme on, jumal tänatud, juba reede. Ja peale seda ongi ainult nädal jäänud!?!?!
Ma räägiks hetkel natuke rohkem, aga ma võtsi endale eesmärgiks täna see postitus üles panna, sest ma tean et ma ei teeks seda hiljem enema kunagi. Ja kuna mu pea lõhub nii hirmsasti, et ma ei suuda millelegi mõelda siis ei jaksa ma ka päevast või millegist muust pikamalt jutustada.

Hope to see you soon but ya know...If I am the one who is posting, then you never konw! HEH!
HAVE A NICE WEEKEND BOYS AND GIRLS!